Wednesday, March 14, 2007

When should I have kids?

I don’t want kids. Not yet. I love kids but I don’t want one of my own just yet. You know, when you are around people with small children you sometimes get this “awwww” sensation because kids can be so adorable. Also, when the closest people around you start having kids, it spreads like a “disease” (and I mean that in the best possible sense) and suddenly all the girls from one circle of friends are expecting, in labour or happy young mothers of the little ones. My closest circle is not having babies. It’s not that we’re all very career-oriented girls, I think it’s more just matter of coincidences and how you life develops. And I think we’re still girls, not women.

Lately some of the people I know but don’t see on a daily basis, have been having babies. I hear about them and I read their blogs and it really does not generate the desire to be a mum myself. I mean, should it? Should I already have the urge to be living through “the happiest time in a woman’s life”, to have the “most natural instinct in the world”?

For my consolation I hear that the average age of having your first child is increasing each year. It’s about 25 in Estonia and 28 in European Union. And of course, if we take a look at Hollywood, the trend is definitely to have kids as late as possible – take Salma Hayek, she’s 40 and pregnant now; Julia Roberts is 39 and expecting, she had her first pair of twins at 37 I think; Naomi Watts, 38 and pregnant and so on. And don’t even come asking me why am I comparing myself to Hollywood, I mean, why shouldn’t I:)?

10 comments:

Anonymous said...

Honey! I really wanna have Estonian nephews and nieces as soon as possible! ;)

Anonymous said...

Teema oli vist pigem sinu isiklik arutelu kui küsimus laiale ringile, aga ... mul on alati midagi ölda. Arvan. et mretsemiseks pole põhjust Hernes, aga sinu asemel Hollywoodi tähtedega sellel teemal end ei võrdleks :)liiga individuaalne ja mingi EU keskmise järgi ka ei joonduks.

Ma pole veel kuulnud, et mõnel naisel oleks tekkinud ükspäev isu lapse järgi ... nagu näiteks shokolaadi järgi teil ae ajalt neelud käivad. Võibolla emalik instinkt tõesti hakkab mingis vanuses kuskil tiksuma ... et, saa nüüd ometi emaks, aga see on pigem looduse poolt pandud äratuskell, et mine sigi. Õige tunne tuleb teise inimesega koos ... ja pere loomise eesmärgil. Nõme on siis kui mõnel tõesti tekib isu ja laseb endale teha. See pole lapse suhtes aus ... ühesõnaga misiganes :)

Nele said...

vastan küsimusele: 31. ma olen konkreetsuse poolest tuntud. :)

Hernes said...

R: honey, they'll come in their own time and when i get tired of them i'll just put them on plane and send them to Madrid, allright:)?

M: Sa võid alati arvamust avaldada, see on tervitatav ja muidugi on sul õigus, et see tunne tuleb pigem kahekesi, mõnel lihtsalt tuleb see üksi ka, ma ei ole üks neist viimastest. misiganes:)

N: selge, panen kalendrisse siis kirja. kas sul tuleb ka siis?

Anonymous said...

mina olen üks nendest nõmedatest, kes leiab et lapse saamiseks ei pea meest kõrval olema. armastus lapse vastu on oluline ja kui ikka valmisolek suur on, siis ju ongi õige aeg :)

ps. bioloogilist kella ma ei tunne, olgu see ära märgitud.

PM (kes on suutnud oma parooli unustada)

Nele said...

ma tahan PM'le oponeerida. üksi lapse saamine on väga egoistlik. sellisel juhul tuleb see ainult sinu isiklikust suurest tahtest ja kahjuks poolikusse perre. mina olen see vana kooli traditsioone hindav inimene, kes arvab, et lapsel võiks olla nii ema kui isa. eeskujuks, toeks, nõuandjaks. kas mina võin ise üksi otsustada, et minu lapsel ei pea isa kui sellist olema, sest mina just nüüd tahtsin last saada? kui pered lähevad katki, see on iseasi, aga algusest peale nii ise otsustada...aga nii palju kui on inimesi, on arvamusi jne :)

Anonymous said...

ma ju tegelikult usun ka sellesse ideaali :) lihtsalt ma ei ole kindel, et see alati nii just läheb. ja väga isiklikust vaatenurgast, mina ei taha küll mingit printsi ootama jääda

PM (endiselt ilma paroolita)

Nele said...

oot, kuidas sa selle lapse siis üksi valmis teed? :) heheeee :) mingi prints võiks ikk natuke kasvõi korraks olla :)

Hernes said...

Hea arutelu käib siin:) Ma pean tunnistama, et ma olen natuke otsustamatu selles küsimuses. Ma toetan ideaali ja arvan, et mul üldse tuleb õige tunne lapse osas alles siis, kui on keegi, kes mulle selle soovi tekitab ja kindlustunnet pakub, aga ma usun ka, et laps tuleb siis kui ta tulema peab ja kui ta tuleb nt kellegagi, kes minu juurde ei jää, aga lapse tunne muidu õige on....siis las ta tuleb. Nii ma ei plaani teha, et lasen kellelegi endale lihtsalt lapse teha:)

Anonymous said...

ja mina, omalt poolt, tahaksin lisada, et vana-hea-tunnustatud ema-isa perekond on väga hea ja ideaalne, aga...
mis vahet seal siis on, kas saad lapse üksi või nt oma samasoolise partneriga. perekond on perekond. kui armastust, turvatunnet jms osatakse pakkuda, siis pole lapse saamine mingi egoistlik tegu. või no mis, tegelt on siis ka kahekesi lapse saamine egoistlik tegu. ikka ju tekitatakse uus inimene, kellelt ei küsita, et kas ta tahab siia ilma tulla...