Hiiumaa getaway

Hiiumaa

Tundub, et oli väga pikk “nädalavahetus”. Paus kandis. Ja suhteliselt raske on kõike seda nüüd äkki sõnadega väljendada. Liiga palju oli kõike – emotsioone, uusi inimesi, uusi nalju, juhuste kokkulangemisi, väikse eesti sündroomi jne jne

Aga et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada algusest.

Kolmapäeva õhtul, mina, selle asemel et tekiilapeole minna, küpsetasin kooki ja pesin pesu.

Neljapäeva hommikul, asjad kokku, magamiskotud autosse ja Hiiumaa poole. 5 tundi praamijärjekorda, selle suve esimene kergemat sorti päikesepõletus ja õhtuks õnnelikult kohal. Väike pit stop Anni juures Tormi tänaval, siis Magnuse juurde aeda grillima, pool liitrit ja pool liitrit ning õhtu möödus mängides ja joostes. Siis loomulikult korralikule umpa-umpa külajaanipäevale, et ikka päris, lõkke ja süldibändiga. Ja küünis oli disko (tegelt küll vist laos, aga oli küüni moodi). Emotsioonid käisid sel õhtul väga üles-alla. Ühel hetkel lõime Nelega tantsu, nii et kannad käisid kõrgele ning teisel istusime küüni põrandal ja nutsime maailmavalu – elu on kord juba selline.

Reedel rand ja niisama tsill, kusjuures meri oli 3 erinevat tooni sinine ja väga ilus, peaaegu juba nagu Vahe-, mitte Läänemeri. Õhtul jätkus kõik sama rada – Magnuse aeda grillima, selle vahega, et nüüd tähistasime tema sünnipäeva. Ja ei olnudki tunnet, et oleme kontvõõrastena uues seltskonnas, jutt sujus ja nali sujus ja tegelikult niikuinii tunnevad Eestis kõik kõiki. Kui mitte mujalt, siis kasvõi orkutist;) Ja siis disko Rannapaargus, mis on sisuliselt restoran/baar/diskoteek rannas. Teisel päeval hakkasid kõik süsteemid – et kes on kes, kes kellega magab, kes kellega kakelnud on jne – juba selgeks saama. Pidu oli vägev, joogid ja peiksid ilmusid kuskilt iseenesest ja hommikul koju minnes paistis juba päike.

Laupäeval oleksime pidanud esialgsete plaanide kohaselt juba ära minema, aga läks teistmoodi. Kuna ilm ei soosinud enam rannavarianti, siis oli tsill ja grill, pohmapäeva naljad ja jutud, niiet lõpuks hakkas naermisest valus. Ja siis läksid tugevamad ikka-jälle-taas peole, ja hommikul koju minnes paistis päike:)

Pühapäev lõi reaalsusega näkku ja oli küll viimane aeg sammud kodu poole seada. Mereületus läks valutult ja back home we were….back to reality….

Mõned huvitavad tähelepanekud Hiiumaa teemal: kõik tunnevad kõiki (seriously!), autouksi ei lukustata, toauksel käib võti mati alla, inimesed on väga vahetud, ilma igasuguste suhtlusbarjäärideta, inimesed on suhteliselt ilusad (või vähemalt on kenade poiste-tüdrukute kontsentratsioon päris hea), nimedel öeldake perenimi enne eesnime (a la Kase Rein), kõikidel on hüüdnimed ja “p”täht on sõnades rõhutatud (jaanippäev, sünnippäev jne). Ja õhtul väljas käies ei kulunud ühtegi senti, see jääb siiamaani müstikaks.

Ja kuna kõike ei saa ja pole ka mõtet siia kirjutada, sest teatud asjad jäägu ainult asjaosalistele, siis vähemalt endale meenutamiseks….rääkimata jäävad sabanali, beibelugu, nibunali, kotulugu ja mõned veel.

Kõike kokku võttes oli väga õnnestunud getaway ja on kordamist väärt.