Viimastel nädalatel olen palju mõelnud teemal, kuidas inimesed meie ellu tulevad. On need, kes on olnud seal nö “aegade algusest” peale – pered, vanad sõbrad jne. On need, kes tulevad korraks, on mõnda aega väga intensiivselt ja kaovad siis taas. Ja tihtipeale tundub nende kadumine vale ja vägivaldne. Ja on need, kes ilmuvad täiesti ootamatult ja veelgi ootamatumalt sobivad meie ellu nagu valatult. Sellised, kelles tunned ära omasugused, kes mõtlevad sinuga sarnaselt, kellega huumor sobib ja kellega sul on tunne, et ei tahaks neile kunagi midagi halba. Mulle näib, et see on osaliselt kinni ka sellest, kuivõrd hästi inimesed üksteist vastastikku omaks võtavad…it has to be a mutual thing…Ja ma ei räägi (ainult) mees-naine suhetest, rohkem ikka sõbrasuhetest.
Kas on nii, et igaühe elus on teatud arv kohti (riiuleid) inimsuhetele, et on “väga heade” sõprade riiulid ja siis on peiksi/pruudi riiul (mõnel kusjuures mitu) ja siis on veel mõned sõprade riiulid ja siis on terve hunnik tuttavate riiuleid? Ja uued inimesed mahuvad meie ellu, kui mõni riiul on mingil põhjusel tühjaks jäänud?
Mulle väga meeldib, kui mu ellu tuleb uusi inimesi ja veelgi enam meeldib, kui nad osutuvad sellisteks, kelle jaoks peab lausa uue riiuli tegema:)
“When people come to your life, you don't know the effect they will have. Some people come and change your life, some people do nothing to your life and then there are people who do just one thing - they make you happy.” Evan Wylde
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
8 comments:
Et olla korrektne...siis riiulianaloogia sündis kunagi koostöös Nelega:)
n: ja mul on mõned "riiulid" tühjad, kes tahab uurib välja ja kui meeldib, siis proovib sinna "riiulile" ennast mahutada ;)
Ma ei võta palju ruumi, ei ole väga raske ja ma oskan riiuleid parandada ka. Või mis riiulitest siin jutt käib ah?
jah .. nii ta on .. enamusel minu riiulitest laiutab tühjus .. vahest harva puhub tuuleiil ja rullib keraheina palle mööda lõputuid arhiivikoridore .. ja taustaks mängib "the good, the bad and the ugly" .. ja kui keegi püüabki riiulile kolida .. siis teeb arhiivivaht suured silmad pähe ja ütleb: "ei, ruumi ei ole, otsige endale mõni teine" .. ja nii ta läheb.. päevast päeva, kuust kuusse, aastast aastasse ..
Mark, sul on olemas riiul. Vahel tolmub kergelt, aga olemas. Ja Lee, ma arvasin küll, et su riiulitel käib vilgas elu:)
.. mis seal salata .. sõprade ladustamine lihtsalt ei ole minu ala .. ja ega ma ise kaa liialt kindlalt kellegi riiulil püsi .. paar permanentselt täidetud riiulit on .. ülejäänud on harva täidetud ja veel harvemini on nad seda pikalt
T2itsa tore on avastada uusi teooriaid:)
Keep up the good work;)
Ja kellega on meil Anonymous näol au?
Post a Comment